Põllumaa peamised hinnamõjutajad on põllumaa suurus, põllumaa asukoht, aluspinna viljakus ning see, milliseid saadusi on põllumaal kasvatatud, samuti see, kas põllukinnistut on hooldatud. Lisaväärtust võivad anda erinevad hooned, kindlasti on üks tähtsaid faktoreid ka kinnistu ligipääsetavus, ehk lähedalasuva infrastruktuuri olemasolu.

Põllumaa hindamine sarnaneb metsakinnistute hindamise protsessiga, kuid on oma olemuselt sirgjoonelisem. Üldiselt määrab põllumaa hinna eelmiste aastate põllumaa hektari mediaanhind selles piirkonnas ning täpsemalt moodustub hind erinevate (vaata eelmist küsimust) faktorite koosmõjul. Üldiselt on teatud piirkondades sarnased hinnad ning põllunduses üldiselt või tehingute puhul, mis puudutavad haritavat maad, on hinnad sirgjoonelisemad ning ühtlased. Põllumaa hinna määrab spetsialist või selleks volitatud ettevõtte esindaja. Üldiselt määravad hinna kokkuostja ning müüja kokkulepete teel. Põllumaa on täpselt nii palju väärt, kui palju keegi selle eest nõus maksma on. 

Eestis on põllumaa hinnad stabiilselt tõusnud alates ajast, mil liitusime Euroopa Liiduga ning hakkasid toimima erinevad toetuste süsteemid. Kuna meie põllumajandussektor on isegi Euroopa mastaabis üsna väike, ei kajastu teravilja hind üldiselt põllumaa hinnas. Kui metsakinnistute puhul on saadav tulu otseselt seotud metsast saadava puiduga, siis põllumaade puhul ei saa rääkida samast efektist. 

Maa-amet on avaldanud tehingute mahud ja andmed aastast 2021, ehk need on viimased ametlikud andmed, mis hetkel saadaval on. Nende andmete põhjal oli 2021 aasta keskmine põllumaa hektari (mediaanhind) hind 4200 eurot. Arvestades, et hinnad on stabiilselt tõusnud (samuti metsamaa hinnad) ning seda, et on olnud kõrge inflatsioon võime prognoosida, et mediaanhind võib aastal 2023 jõuda isegi kuni 5000 euroni või rohkem, täna veel selliseid andmeid pole. Fakt on aga see, et põllumaa hind pole kunagi nii kõrge olnud, kui praegu.

Eestis on suur enamus põllukinnistuid juriidiliste isikute käes. Eraisikutele kuulub vaid murdosa meil olevatest kinnistutest.

Jah. Põllukinnistuid ostetakse tihti ka koos seal asuvate abi- või eluhoonetega. Tihti saab selliste tehingute puhul komplektina isegi parema hinna, kui müüa samaväärseid (kinnistu ja talu) eraldi. Loomulikult oleneb see ka ostjast, kuid üldiselt ostetakse kinnistuid ka koos erinevate abihoonete, aga ka näiteks piirneva rohumaaga.

Kuna rohumaadega on tehtud viimastel aastatel väga vähe tehinguid (2021 isegi alla 10 tehingu), puudub hea ülevaade keskmisest hinnast, kuid võrreldes aastaga 2020 oli viimati rohumaa hind 40% kõrgem. Ei tohi unustada, et see keskmine hind põhineb üheksal (9) tehingul. Rohumaa puhul oleneb suuresti sellest, milline on rohumaa aluspinnas ning selle seisukord. Kindlasti tasub võtta ennem rohumaa müümist hinnapakkumine mitmetelt kokkuostjatelt, kuna nende nägemus võib olla erinev.